Steina Vasulka (USA)
29. august – 28. september 2002
Steina Vasulka on üks vähestest elavatest videokunsti klassikutest, kelle looming pakub tänaseni pinget ja kõneainet. Kunstnikuna on ta videoga töötanud 1969. aastast. Teda võib lugeda kuuluvaks videokunstnike esimesse põlvkonda.
Steina sündis Reykjavikis, Islandil 1940. a. Ta õppis viiulit ja muusikateooriat. 1959. a. sai ta Tshehhi Kultuuriministeeriumilt stipendiumi Praha Konservatooriumisse. Prahas tutvus ta filmi õppinud Woody Vasulkaga, kellest sai tema abikaasa 1964. a. Peale kolimist New Yorki töötas ta vabakutselise muusikuna. 60ndate lõpust on Steina koostöös Woodyga konstrueerinud videosignaali muutvaid masinaid ja süntesaatoreid. Töötades peamiselt videosalvestuste ja –installatsioonide loojana on ta viimasel ajal kavandanud ka interaktiivseid projekte. Neid on esitatud etendustena auditooriumile, kus Steina on mänginud digitaalselt programmeeritud viiulit, manipuleerides videofragmentidega. Tema loomingut on näidatud USAs, Euroopas ja Aasias.
Oma varasemates töödes 60ndatel ja 70ndatel kavandas Steina peamiselt environment-laadseid installatsioone, mille tehniliseks sisuks olid mitmed monitorid, kaamerad ja makid ning “live” videopildi kasutamine ühes talletud materjaliga. Üks tema varasemaid ideid oli panna videopilt liikuma monitorist monitori. Hiljem, kui osutus võimalikuks videosalvestust lõigata, hakkas igaüks monteerima, kuni aastate pärast leiutati installatiivsed videoprojektid kunstimaailma poolt uuesti.
Steina on ruumiprojektides küllalt paindlik, improviseerides kohapeal. Tema installatsioone ei mõjuta monitoride arv, vaid töö komplitseeritus. Tema lemmikteos “Geomania” (1986) on ehitatud monitoripüramiidiks. Ta on unistanud, et kui tal oleks piisavalt raha, kulutaks ta seda arutu hulga optiliste seadeldiste ja mehaaniliste mänguasjade peale, luues gigantseid installatsioone, nagu näiteks põrandatäis ühte pildimaailma eksponeerivaid monitore, kus visuaalsus on kindlas suunas liikuma pandud.
Steina on ütelnud, et talle ei meeldi õpetada. Kool tähendab tema jaoks absurdset teatrit, kus õpetaja oletatavasti teab kõike ja üliõpilased ootavad valgustatust. Oma tundides näitab ta oma ja kolleegide videoid, mille üle ühiselt arutletakse. Räägitakse sellest, kuidas kunstimaastik kootakse kokku galeriide poolt ja kuidas need sunnivad kunstnikke kohanema ning ennast müüma otseselt või kaudselt. Kui otsustad olla kunstnik, kirjutab Steina, on su kohustus olla sõnakuulmatu. Esindada sõltumatut vaimu on väga stressitekitav. Sa pead loobuma hea elu ootusest, kui tahad olla kunstnik. Sa valid materiaalselt vähetasuva eriala ja pead olema valmis üksinduseks.
Raivo Kelomees
Tallinnas esitas Steina spetsiaalselt Hansapanga galeriile kohandatud projekti “Planeetide sünergiline dissonants”, mis koosnes kolmest suuremõõtmelisest ekraanist, millele projitseeriti arvuti poolt genereeritud sfäärid. Sfäärid meenutavad maakera, selles toimuvaid protsesse ning nad on pidevas kineetilises ja akustilises muutumises.
Vt. Raivo Kelomees. “Steina Vasulka “Planeetide sünergiline dissonants””. – Sirp 20. 09. 2002
P.S. Tutvuge ka Vasulka arhiiviga internetis, mis tänaseks sisaldab üle 27 000 lehekülje dokumente video- ja elektroonilise kunsti ajaloost.
Lühike elulugu.
Steina sündis 1940. aastal Reykjavikis Islandil. Ta õppis viiulit ja muusikateooriat ning sai 1959. aastal Tšehhoslovakkia kultuuriministeeriumilt stipendiumi õpinguteks Praha Riiklikus Konservatooriumis.
Woody ja Steina abiellusid Prahas 1964. aastal ning üsna varsti pärast seda liitus Steina Islandi sümfooniaorkestriga. Pärast kolimist USAsse 1965. aastal töötas ta New York Citys vabakutselise muusikuna. Videoga alustas ta tööd 1969. aastal, ning sellest ajast peale on tema videoid ja installatsioone näidatud USAs, Euroopas ja Aasias. Ehkki tema peamine huvi on teha videolinte ja installatsioone, on ta hiljaaegu asunud tegelema ka interaktiivse performance’ga avalikes kohtades, mängides digitaalselt kohandatud viiulit, mis liigutab kujutisi suurtel videoekraanidel.
1971. aastal kaasrajas ta New Yorgis Köögi (The Kitchen), Elektroonilise Meediateatri. Steina on olnud resideeriv kunstnik Televisiooni-Eksperimentide Rahvuslikus Keskuses, KQED juures San Franciscos, ja WNET/Kolmteist juures New Yorgis. 1988. aastal oli ta USA/Jaapani Sõprusühingu stipendiumiga resideeriv kunstnik Tokios. Ta on saanud finantstoetust New Yorgi Kunstinõukogult, Kunstide Rahvuskapitalist, Ringhäälingu Korporatsioonist, Guggenheimi Fondist, Rockefelleri Fondist, Ameerika Filmiinstituudist ja New Mexico Kunstikomisjonist. 1992. aastal omistati talle Maya Deren auhind ja 1995. aastal Siemensi Meediakunsti auhind. 1993. aastal kureeris ta koos Woodyga näituse ja kataloogi ‘Eigenwelt der Apparatewelt’ (Elektroonilise Kunsti Pioneerid) Ars Electronica jaoks Linzis Austrias. 1996. aastal töötas ta kunstilise kaasdirektori ja arvuti tarkvara kaastöötajana STEMi juures (Elektroonilise Instrumentaalmuusika Stuudio) Amsterdamis. 1996. aastal näitasid Steina ja Woody kaheksat uut meediainstallatsiooni San Francisco Moodsa Kunsti Muuseumis. Sama näitus pandi välja ka paar kuud hiljem Santa Fes. Steina installatsioon nimega ‘Orka’ oli välja pandud 1997. aasta Veneetsia biennaali Islandi paviljonis. 1999. aastal demonstreeris ta kolme installatsiooni kolmes riigis: ‘Nuna’ Albuquerque, New Mexicos, ‘Textures’ (Koed) Reykjavikis ja ‘Machine Vision’ (Masinavisioon) Milanos. 2000. aasta Kunstifestivali jaoks Reykjavikis valmis tal kaks installatsiooni. 2001. aastal kutsuti ta esinema Norrasse, Eestisse, Portugali, Montreali, Inglismaale ja Itaaliasse.
Alates 1980. aastast elavad Vasulkad Santa Fes New Mexicos.
