Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (SKKE) aastanäitused 1993–1999
Aastanäitused olid SKKE eksisteerimise algusaastatel imago kujundamisel kindlasti kõige olulisemad. Näituste eesmärgiks oli tutvustada uusi ideid, meediat, kunstnikke ja teooriaid; nad olid kui teatav mudel SKKE eesmärkidest ja ideoloogiast. Aastanäituse teema väljatöötamisel kontsentreeriti tähelepanu neile aktuaalsetele küsimustele ja protsessidele, mis Eesti kunstielus olid hetkel kõige teravamad ja poleemilisemad, nende kaudu püüti tegeleda ka rahvusvahelises kunstimaailmas liikuvate ideedega. Eesmärgiks oli tutvustada eesti kunstnikele uut meediatehnoloogiat, uurida kunstielu neid tahke, mida pole piisavalt käsitletud.
Võiks rääkida koguni SKKE aastanäituste loodud fenomenist – noortest uutele ideedele avatud kunstnikest, kes olid valmis poleemikaks ning üle pika aja võis taas eesti kunstis kõnelda sotsiaalsete probleemidega tegelemisest, mis on ehk olulisim näituste tagajärg.
Aastanäitusel osalemine oli konkursi alusel kunstnikele vaba. Osavõtjad valis SKKE juhatus ja juhatuse poolt valitud näituse kuraator. SKKE kureeris näitust, kutsus rahvusvahelise žürii, finantseeris preemiad ning andis välja kataloogi eesti ja inglise keeles. Eelneva skeemi kohaselt toimus sisuliselt 4 aastanäitust, 5. ehk viimane aastanäitus leidis aset juba nn. aastasündmuse raames.
