Ene-Liis Semper

 

UUED VIDEOD
17. jaanuar – 23. veebruar 2002

 

Juba teist aastat annab Hansapank välja kunstipreemiat. 2002. aastal pälvis preemia Ene-Liis Semper ning just tema näitusega anti 17. jaanuaril 2002 avalöök uuele näituste programmile.

Ene-Liis Semper on kunstnik, kelle nimi on ilma liialduste ja reservatsioonideta tuntud nii siin kui sealpool mõttelist kontuurjoont, millega geograafias Eestit tähistatakse. Näitus koosneb, nagu Ene-Liisil tavaks, eranditult uutest videokunsti teostest. 

 

NÄITUSETEKST: 

Ühiskond armastab Ene–Liis Semperis näha üksnes epateerivat ja šokeerivat skandalisti, kelle šarmi ta ühteaegu imetleb ja kardab, kollane ja seltskonnaajakirjandus ihkab skandaali, et oleks millestki kirjutada, kriitika ihkab samadel põhjustel radikaalsust. Kõik on isegi liiga ettearvatav, või mis? Ja ometigi ei erine tema autoripositsioon palju romantikute või ekspressionistide omast. Tema teoste fookuses on siinolemine, inimlik eksistents, nii lihtsalt kui see ka ei kõlaks. Ainult, et … äkki on inimsuse tuum ise muutunud, pole enam selline nagu varem või selline nagu me tahaksime, et ta oleks? Või nagu arvab see sentimentaalse järele ihalev tüütu moralistist väikekodanlane. Ja üleüldse – mis mõtet on rääkida šokikunstist nii kriitika kui ka ühiskonna tasandil ajal, mil vaatemänguühiskond on politseikroonika verised kaadrid muutnud mõnusaks perekondlikuks meelelahutuseks? Eelistagem pigem Semperi eksistentsiuuringute peensust, sügavalt läbitunnetatud afektiseisundite hurma, mis sugugi alati ei kulmineeru sümboolsete enesetappude õõvastavas katarsises või vägivaldsete stseenide masohhistlikes riitustes.
Ene–Liis on inimeksistentsi peenmehhaanik ja tema teosed eelkõige kontsentreeritud psühholoogilised kogemused. Alustades kõige arhailisemast, psühholoogilise kogemuse algelementidest – afektsest reaalsusest (rõõm, kurbus, hirm jne.) ja lõpetades märksa keerukamate psüühiliste representatsioonide ja situatsioonidega. Kui uskuda Julia Kristevat, siis looming on afekti tunnistajaks, keha ja märkide seiklus, muundamaks afekti rütmiks, märkideks ja vormiks. “Semiootiline” ja “Sümboolne” muutuvad afektse reaalsuse kommunikatiivseteks jälgedeks. (Mulle meeldib see raamat, sest see on rõõmust, kurbusest või hirmust.) Kristeva räägib küll kirjandusest, kuid tema väide kehtib suuremate reservatsioonideta ka kunsti puhul.

Ene–Liisi teostest võib rääkida kui haaramisest Miski järele. Miski on aga õieti hoomamatu. Gérard de Nerval on täheldanud, et kuigi inimene ei näe peaaegu kunagi unes päikest, on ta sageli teadlik mingi üleloomuliku valguse kohalolust. See on valgus ilma representatsioonita, asi ilma objektita. Miski ongi see asi – imaginaarne päike, hele ja tume ühekorraga.

Semper kasutab oma keha nagu skulptor materjali, modelleerides seda kui psühholoogiliste läbielamiste peegelpinda. Video on kogemuse formaat, raamistik, mis annab talle lõpliku struktuuri.

Videokunsti kõige iseloomulikum omadus on paradoksaalsel kombel – puudumine.

Konnotatiivsel tasandil ei ole midagi, mis tähistaks “videokunstilikkust” paremini kui eelkõige komplekse filmiliku struktuuri puudumine. Tegemist on videokunsti keskse konventsionaalse koodiga, mis ei ole päritud mitte filmikunstilt ega televisioonilt vaid klassikalistelt, staatilistelt kunstivormidelt nagu maal, foto või skulptuur. Videokunst on eelkõige pildilis–kujundiline ja mitte pildilis–narratiivne struktuur. Selle konventsionaalse koodiga võib võidelda või mitte, kuid tema olemasolu on paratamatus. Videokunst nõuab seega kogemuse maksimaalset kontsentreeritust ja viimse detailini läbitöötatud visuaalse kujundi loomist, mida Ene–Liis valdab peaaegu täiuslikult.

Tema pildikeel on reeglina askeetlikult lakooniline ning sümbolivaene, harvade eranditega, tuleb tunnistada, kuid samas mõjuvõimsalt immersiivne ning teosed haaravad vaataja lummatult enesesse. Tema teoste toimeprintsiip on peaaegu sama mis on olnud nende loomiselgi – haakides end kaani kombel vaataja kehataju sügavuste külge toovad nad sealt lagedale tema enda emotsioonide võnked ja impulsid.

Anders Härm

 

Tööde nimekiri:
Mart, 2002
Uks, 2002
Hüpe, 2001
Laul, 2002
Jõud, 2002

 

Artikleid ajakirjanduses:
Rael Artel, “Ene-Liisi unenäod.” Sirp, 7. 02 2002.
Mihkel Mutt, “Tulgu või laps.” Sirp, 25. 01 2002.
Johannes Saar, “Ene-Liis Semper meie selja taga.” Eesti Päevaleht, 24. 01 2002.
Kärt Hellerma, “Mälupiltidest pärinevad lihtsad seisundid.” Postimees, 21. 01 2002.
Sirje Helme, “Hansapanga preemia Ene-Liis Semperile.” Sirp, 18. 01 2002.
Helen Arusoo, “Ene-Liis Semper näitab intiimseid videopilte Hansapanga galeriis.” SLÕhtuleht, 18. 01 2002.
Johannes Saar, “Raha toob rahu Semperi südame?” Eesti Päevaleht, 17. 01 2002.
Kati Murutar. “Kunstnik Ene-Liis Semper hüpnotiseerib pikaks ajaks”. – Pärnu Postimees, 19. 02. 2002
Jana Malevskaja. “Video tsenoi v 50 tõsjatsh”. – Molodjozh Estonii, 18 01. 2002

 

CV
ENE–LIIS SEMPER

Sünd.1969 Tallinnas.

Haridus:
1991 – 1995 Eesti Kunstiakadeemia, teatridekoratsioon.
Alates 1997 Eesti Kunstnike Liidu liige.

Valik näitusi:
2002 isiknäitus, Hansapanga galerii, Tallinn
2001 Artissimo, Torino, Itaalia
2001 Looking at You, Kunsthalle Fridericianum, Kassel, Germany
2001 49. rahvusvaheline Veneetsia kunstibiennaal, Harald Szeemanni kuraatorinäitus, Arsenale, Veneetsia, Itaalia.
2001 49. rahvusvaheline Veneetsia kunstibiennaal, Eesti ekspositsioon, Fondazione Levi, Veneetsia, Itaalia.
2001 Vertigo, Ursula Blickle Stiftung, Kraichtal–Unteröwisheim, Saksamaa; Magazin 4, Vorarlberger Kunstverein, Bregenz, Austria.
2001 Male, Celje kaasaegse kunsti galerii, Sloveenia.
2001 Oasis (isiknäitus), Begane Grond, Utrecht, Holland; Galerie der Stadt Schwaz, Tirol, Austria.
2001 Bac–Présence Balte, The Human Project, Visby, Rootsi; Ateena, Kreeka; Barcelona, Hispaania.
2001 The Baltic Times, Zagrebi moodsa kunsti muuseum, Horvaatia.
2000/2001 Grosse Kunstausstellung Düsseldorf, Verein zur Veranstaltung von Kunstausstellungen e.V., Messe Düsseldorf, Saksamaa.
2000 PICAF, Seoul, Korea.
2000 Borderline Syndrome. Manifesta 3, Euroopa kaasaegse kunsti biennaal, Ljubljana, Sloveenia.
2000 He and She (koos Raoul Kurvitzaga), Noas galerii, Riia, Läti.
2000 Inverse Perspectives, EDSVIK galerii, Rootsi.
2000 10 Paar, Eesti ja Flaami kunst, Kuressaare loss; Hoeve Vandewalle–Kuurne, Flandria.
2000 Siin (koos Marko Laimrega), Rotermanni Soolaladu, Eesti Kunstimuuseumi näitusesaal, Tallinn.
1999 Private Views, Dunaujvaros, Ungari.
1999 Uued videoinstallatsioonid (koos KIWAga), Sebra galerii, Tartu.
1998 Ringhing (koos KIWAga), Sebra galerii, Tartu.
1998 Art from Estonia, Latvia, Lithuania, Sarajevo, Bosnia ja Herzegovina.
1998 Distant Lighthouses, Fabrica Porto Brandao, Lissabon, Portugal; EDSVIK galerii, Rootsi.
1998 ArtGenda, Kulturhuset, Stockholm, Rootsi.
1998 Mäng neljal käel (koos Mark Raidperega), Rotermanni Soolaladu, Eesti Kunstimuuseumi näitusesaal, Tallinn.
1997 Videoinstallatsioonid, Vaal galerii, Tallinn.
1996 Rühm T — 10, Eesti Kunstimuuseum, Tallinn.
1995 Biotoopia, Sorosi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 3. aastanäitus; Tallinn.
1995 Wait We're Loading, Eesti kunstnike rühmanäitus Göteborgi kunstimuuseumis, Rootsi.
1994 Olematu kunst, Sorosi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 2. aastanäitus; Tallinn.
1993, 1994, 1995 Prantsuse — Balti Videokunsti Festival, Riia — Tallinn — Vilnius.
1992 New Generation, rahvusvaheline noorte teatrikunstnike näitus, Maarjamäe loss, Tallinn.

Videod:
2000 Trepp (Stairs)
2000 Lakutud ruum (Licked Room)
2000 Magav mees (Sleeping man)
2000 Uude koju (Into New Home)
2000 Nimeta I
2000 Nimeta II
1999 Oaas (Oasis)
1998 Edasi/Tagasi (FF/Rew)
1998 Endspiel
1998 Tule! (Come!)
1998 Tugevama õigusega (Natural Law)
1998 Valge abielu (White Wedding)
1997 Fundamental
1996 Nimeta
1994 Eesti kunsti maastikud I (Kurvitz)

Valik performance'id:
2000 Va Banque, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn.
2000 Happy Birthday, PC Kaubamaja, Tallinn.
1999 Tugev liit, Eesti Pank, Tallinn.
1998 Untitled — Jancis, Kurvitz and Semper Live, Rotermanni Soolaladu, Tallinn.
1998 God Number xxx, klubi Hollywood, Tallinn.
1998 Aarete saar, Rotermanni Soolaladu, Tallinn.
1997 Painting Venice (koos Raoul Kurvitziga) Eesti ekspositsiooni avamisel 47. Veneetsia kunstibiennaalil, Itaalia.
1995 Myra Factory, klubi Pilot, Moskva, Venemaa.
1994 Myra Factory, M/F Kronborg, Tallinn.