2004
KAASAEGSE KUNSTI EESTI KESKUSE (KKEK) NÄITUSETEGEVUS 2004
CORDIALLY INVITED,
7 episodes on (ex)changing Europe
Episode 3
Who if not we should at least try to imagine the future of all this?
Kuraatorid: Maria Hlavajova, Gerardo Mosquera. BAK, Centraal Museum, Utrecht, Holland. 31.10.-31.12.2004.
Näitus seeriast, mis ühendab kunstisündmusi erinevates Euroopa muuseumides ja galeriides (Ludwig Museum Budapest, Moderna Galerija Ljubljana, Stedelijk Museum Amsterdam, CAC Vilnius, Foksal gallery Varssavi, Witte de With, Rotterdam).
Eestist valiti osalema Marko Raat ja Ene-Liis Semper.
TALLINNA XIII GRAAFIKATRIENNAAL
"Maapagu", 10.09.-31.10.2004.
Rotermanni Soolalao Arhitektuuri- ja Kunstikeskus; kuraatorinäitus "Teine naaber" Tallinna Kunstihoones ja Kunstihoone Galeriis ning liituvad näitused ja üritused. Triennaali president oli Eve Kask; KKEK oli üritusega tihedalt seotud: Tallinna Graafikatriennaali sekretär on Mare Pedanik, näituse "Teine naaber" kuraatoriks oli Sirje Helme.
E.U. POSITIVE
Kunst aus dem neuen Europa.
19.sept.- 7. nov. 2004, Akademie der Künste.
Berliini Kunstiakadeemia näitus, millel osalesid Euroopa Liidu 10 liituva maa kunstnikud. Kuraatorid Matthias Flügge ja Dr. Eckhart Gillen. Näitus sai oma nime Marko Laimre töö “E.U.positive” (2001) järgi.
Osalesid: Marko Laimre, Kai Kaljo, Eve Kask, Marko Mäetamm ja Kaido Ole.
Marko Laimre, “Wedding”, video, 2001
TALKING TO ME?
RAUMA BIENNALE BALTICUM
Rauma Kunstimuuseum, 19.06–12.09.2004.
Kuraator Janne Koski.
Eestit esindas Jaan Toomik videotööga "Dancing with Dad” (2003).
Jaan Toomik, “Dancing with Dad”, video, 2003
BREAKTHROUGH.
PERSPECTIVES ON ART FROM THE TEN NEW MEMBER STATES.
Grote Kerk den Haag, 2. juuli - 29. august 2004.
Näitusele Haagi suurimas kirikus olid kutsutud uued Euroopa Liidu liikmesriikide kunstnikud, väljas oli 40 kunstniku tööd.
Eestit esindasid oma videotöödega Jaan Toomik (“Jaan”, 2001), Ene-Liis Semper (“Oasis”, 1999), Kai Kaljo (“AD”, 2003), Mare Tralla (“Feltboots”, 2000).
Mare Tralla, “Feltboots”, video, 2000
Kai Kaljo, “AD”, video, 2002
Näituse kaastekst:
Perifeeria pioneerid murdepunkti otsimas.
Tuleb tõde tunnistada, et Eesti on oma paratamatust geograafilisest ja poliitilisest staatusest lähtuvalt ääremaa, tegemist on pea et maailma otsaga, meist tagapool on sümboolselt veel ainult igav liiv ja tühi väli. Mikroriigi Eesti peaaegu et olematu pooleteise miljoni inimese sõna ei maksa maailma mastaabis tuhkagi, mida iganes kaalukat me ka ei üritaks väita. Eesti kunstki on veel suisa verisulis, ei ole meil kogukat kultuuritaaka, millele toetuda ega väärikaid elutarku esivanemaid, kellelt nõu küsida.
Ja mis kaunitele kunstidele keskendumisest ning ande arendamisest siin saabki rääkida, kui maalapp, millel elad ja hingad ning pintsleid puhastad ja lõuendit pingutad, on alatasa ning suisa sajandipikkuste kimpude kaupa väljastpoolt ligihiilivate poliitiliste ning kultuuriliste kolonisaatorite eelistatuim mänguplats.
Kogu selline taskus tagavaraks olemine tagab ärksamatele kogukonna liikmetele elutähtsa oskuse suhtuda ümbritseva „suure maailma” lainetamistesse elutervelt ja mõõdukalt irooniliseltki. On ju karastunud ja tugevale ning põhjani läbitunnetatud identiteedile igasugune kultuurivahetus raputava ning ergastava toimega, kui ka külakostiks pakutava ühisosa vajalikkus ja selle mõistmine ei ole ideoloogiliselt vastuvõetav. Õnneks on kõrgkultuur omapäi olekut väärtustada oskav pinnakiht, sest sotsiokultuurilisest taustapildist lähtuvalt on Eestis läbilöögivõimeline kultuuriosa keskendunud just enesereflektsioonile, individuaalsusele ja orienteeritud teatud mõttes teraapilisusele. Ja ravi kestab. Kuid elutunnetusest kultuuri teeb ennekõike indiviidi võime välja kujundada ainuomane maailmatunnetus, mille tarbeks väljastpoolt luuravat endaga kohandada tasub vaid niipalju kui parasjagu tarvilikuks osutub.
Eesti kunsti visiitkaardiks nimetatud videokunst toetas varba siinsele maakamarale ülejäänud maailmast kümnendi jagu aastaid hiljem ja justkui kogemata. Selline puhta lehena hiline ärkamine andis videokunsti arengule topeltkiirenduse, meediumi rahvusvaheline loetavus ja kiirem kommunikatsioonivõime kui mistahes teisel kunstivaldkonnal teebki sellest omamoodi visiitkaardi, mille päisesse on kirjutatud just nende nelja kunstniku nimed, kes pioneeridena läbimurdjaiks komandeeritud. Olles küll erinevad ja eraldiseisvad ülejäänud kunstisootsiumist, on nad väärikad esindama siiajääjaid ning vannutatud sõna võtma kõigi ülejäänute eest, sest nende erisuse põhjustab tugevus, ajatus ning kõrge kvalitatiivne väärtus ja usaldusväärsus. Ei ole kahtlustki, et nendega koos võib julgelt luurele minna kõikjale.
Kaljo, Semper, Tralla ja Toomik on vaieldamatult Eesti tunnustatuimad kunstnikud nii siin kui ka sealpool riigipiiri. See on muidugi suuresti tingitud küll ka kasutatava meediumi juba eelpoolnimetatud efektiivsusest ning mobiilsusest, kuid olulisim on siiski kunstnike poolt öeldav ning selle vorm ja viis. Nende oskus ja võime manipuleerida üldarusaadavate märkide ning detailidega, suhteline neutraalsus, mõõdetud annus dokumentaalsust, keskendumine universaalsetele arhetüüpsetele elementidele, teostuse perfektsus ning meditatiivsuse erinevad visuaalsed avaldumisviisid koos eksistentsialismi ning ausa haavatavusega mõjuvad ootuspäraselt intensiivselt, on ülimalt isiklikud seda üleliia rõhutamata. Kõik eelnenu on enim käsitletud ja inspiratsiooniallikana üleekspluateerituim ka ülejäänud laia maailma videokunstis, mis iseenesest aga ei tähenda, et oleks ennast lootusetult ammendanud või et ebaoriginaalne, pigem on see vaikiv kokkulepe ja rituaal ning info pidev korrutamine, sest kordamine on teraapiliselt teadupärast tulemusrikkaim mõjutusviis.
Kai Kaljo, Ene-Liis Semper, Mare Tralla ja Jaan Toomik ongi eesti ühiskonnas justkui väsimatud kunstisanitarid. Töötades meie väikerahvasse traumaatilisi jalajälgi jätnud sotsiaalsete, ajalooliste ja ideoloogiliste kogemustega, rakendavad nad raugematu jõuga taastusravi erinevaid läbiproovitud ja proovimata vahendeid. Tänu nendele on siinmail tekkimas ka õhkõhuke professionaalse videokunsti kirmetis, olles sama selge, arusaadav ja sisendusjõuline andekate eelkäijate eeskujul ning õhutusel.
Elin Kard 2004
MANIFESTA 5
Euroopa kaasaegse kunsti biennaal. Donostia-San Sebastian, 11. 06- 30.09.2004.
Manifesta 5-l osales üle 50 kunstniku Euroopa erinevatest riikidest. Manifesta 5 kuraatorid olid Marta Kuzma and Massimiliano Gioni.
Eestist oli kutsustud osalema Külli K. Kaats projektiga "Avifauna".
Külli K. Kaats. “Avifauna”, videoinstallatsioon 2004 (Manifesta 5, San Telmo muuseum)
FASTER THAN HISTORY:
Contemporary Perspectives on the Future of Art in the Baltic Countries, Finland, and Russia"
KIASMA, Helsinki, 31.01. - 2.05, 2004.
Näitusel osalesid järgmised kunstnikud Eestist: Mari Laanemets & Killu Sukmit, Herkki-Erich Merila, Ene-Liis Semper ja Mart Viljus. Näituse avamisel esitas rühmitus Pink Punk (Sandra Jõgeva, Kristin Kalamees, Margus Tamm) performance'i "Give us money we are pretty".
30. jaanuaril toimus Kismas näituse avamise puhul rahvusvaheline seminar "WHERE DO WE GO FROM HERE?" , mille teemadeks oli aeg ja ajalugu, tulevikuvisioonid ja kaasaegsed monumendid. Eesti-poolse loenguga esines Heie Treier.
Näitus sai teoks Kiasma kunstimuuseumi eestvõtmisel ja järgmiste institutsioonide koostöös: FRAME -The Finnish fund for Art Exchange; Center for Contemporary Arts, Estonia; Contemporary Art Information Center, Vilnius; Latvian Centre for Contemporary Art, Riga.
Inglisekeelne seminarikava:
A seminar in the occasion of the exhibition "WHERE DO WE GO FROM HERE?" took place on Jan. 30, dealing with the main issues of the exhibition: time and history, visions of future, and contemporary monuments. Lecturers: Mrs. Irina Sandomirskaja ( Professor of Cultural Studies, Baltic and East European Graduate School, Södertörn University College, Stockholm), Mr. Leonidas Donskis (Chairman of the Department of Philosophy and Director of the Klaipeda University Center for the Comparative Study of Civilisations in Klaipeda, Lithuania), Ms. Heie Treier (Editor of kunst.ee magazine, Tallinn), Ms. Ekaterina Degot (art historian, art critic, curator, Moscow), Mr. Dmitry Vilensky (artist, organizer of FEZA-projects, St.Petersburg/Berlin) & Mr. Artem Magun (philosopher, critic, St. Petersburg) & Alexander Skidan (poet, critic, translator, St.Petersburg), Mr. Aristhark Chernychev (artist, Moscow) & Mr. Herwig Höller (critic, editor of the publication "Project for a Terminator Monument in Graz").
Herkki-Erich Merila, "Welcome to Estonia" I-IV, foto, 2002
Mart Viljus, "TM", installatsioon, 1996-2004
Mart Viljus, "TM", detail installatsioonist, 1996-2004
Mart Viljus, "Tallinn 89-99-02", foto, 2002
Ene-Liis Semper, "Untitled", video, 2004
Pink Punk, “Give us money we are pretty”, performance, 2004 (Kiasma)
Kiasma, 30.01.2004
NEW VIDEO - NEW EUROPE
Videokunsti näitus USA-s, Chicagos, The Renaissance Society’s, jaanuar 2004.
Kuraator Hamza Walker.
Eestist osalesid programmis: Ki Wa (“Displacement in Reverse” 2003, “My Dream Pop Star” 2003, “Work in Progress”, 1998); Kai Kaljo (“Love Letter to Myself“ 1999, “And Nevertheless” 1997, “Loser” 1997, “Domestic Violence” 2000); Tiia Johannson (“Black Sun” 1990/97, “Namebook”, 1996); Killu Sukmit & Mari Laanemets (“Lucy” 2000); Ene-Liis Semper (“Oasis” 1999).
Ki Wa. “Displacement in Reverse” & “My Dream Pop Star”, video 2003
SIMILAR SPACES
Eesti nüüdisfoto näitus Londonis Westminsteri Parlamendihoones, märts-aprill 2004.
Näituse koostas Liina Siib, organiseerijad KKEK, Eesti saatkond Londonis ja Briti Parlamendi alamkoja Eesti grupp.
Eksponeeritakse järgmiste kunstnike töid: Denes Farkas, Toomas Kalve, Raoul Kurvitz, Ly Lestberg, Urmas Muru ja Peeter Pere, Mark Raidpere, Liina Siib, Mare Tralla, Tarvo Hanno Varres.
Dénes Farkas, "15 portreed", foto, 2004
WELCOME(to)EUROPE!
Eestit esindasid Giedre Bartelt Galeries Berliinis 2.04.-22.05.2004 toimuval G. Bartelti kureeritud Balti riikide fotonnäitusel Herkki-Erich Merila ja Arbo Tammiksaar fotoseeriaga “Welcome to Estonia” (2002). Näitusel osalesid Baltimaadest ka Egle Rakauskaite (Leedu) ning Kaspars Goba & pureculture (Läti).
Herkki-Erich Merila & Arbo Tammiksaar, “Welcome to Estonia”, foto, 2002
ISEA2004
14.-22. august
ISEA2004 kruiis
Tallinn - Helsingi
14.-22. augustil 2004 oli Tallinn haaratud suure rahvusvahelise kunstisündmuse - 12. rahvusvahelise elektroonilise kunsti sümpoosioni ISEA 2004 korraldamisse. Ürituse peakorter oli Helsinkis, Tallinn oli Helsinki kõrval partneriks (kuraator Mare Tralla, Eesti meediakunsti retrospektiivnäituse kuraator Ando Keskküla; rahvusvahelise programmi koordinaatorid Piret Lindpere ja Eilve Manglus).
Linnades viidi läbi temaatilised konverentsid, millega kaasnesid rahvusvahelised ja kohalikud näituseprogrammid, performance’id, screeningud, satelliitsündmused, kontserdid ja klubiüritused.
KKEK ülesandeks oli organiseerida rahvusvaheline näitus ning seda saatvad väljapanekud eesti kunstnikelt 17. – 31. augustil 2004 Rotermanni Soolalaos, Tallinna Kunstihoones ja Tallinna Kunstihoone Galeriis, Tallinna Linnagaleriis, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (17. august - 19. sept.) ja Eesti Kunstiakadeemia galeriis.
Elektroonilise kunsti sümpoosion ISEA2004 püüdis uurida ja analüüsida hetkel kõige aktuaalsemaid valdkondi uue tehnoloogia, teaduse, uue meedia kultuuri ja kunsti sfääris. Tallinnas käsitleti “kantavat” tehnoloogiat, teaduse ja kunsti koostööd ning meedia geopoliitikat, Helsingis ja kruiisil võrgukogemust, traadita tehnoloogiat, nn. uue ajalugu, open source’i ja analüüsiti liidese disaini, samuti eksperimentaalse heli ja muusika kasutust.
ISEA toimus üldse 12. korda (üldse toimunud Utrechtis, Groningenis, Sydneys, Minneapolises, Helsinkis, Montréalis, Rotterdamis, Chicagos, Liverpoolis-Manchesteris, Pariisis ja 2002 Nagoyas).
ISEA2004 peakorter: Tapio Mäkelä, programmi juht, m-cult, Helsinki; Amanda McDonald Crowley, tegevjuht.
ISEA2004 Tallinn. Peaorganiseerija: Eesti Kunstiakadeemia E-Meedia keskus (Mare Tralla, programmi juht; Piibe Piirma – koordinaator; Liisa Pakosta, direktor; Anders Kurg, konverentsi koordinaator; Piret Lindpere, näituse koordinaator; Eilve Manglus, näituse koordinaator).
ISEA 2004 Tallinna Kunstihoones
Kataloogitekst:
Step into ISEA 2004 in Tallinn
Mare Tralla
Estonian Academy of Arts
Programme chair, ISEA 2004 Tallinn
One of Estonia’s most read novels, Kevade by Oskar Luts, starts with aboy and his father arriving at school for the first time. They’re a bit late and class has already started. He stands at the doorway andlooks into his new environment, into a new process. He’s a bit shy and overwhelmed but already has a feeling of belonging and empathy with the crowd of people he is about to join.
For a long time the process of the development of technology and its related critical and non-critical environments has existed. At some point each of us has been on that doorway and knowingly, or unknowingly, we have crossed the threshold. The ways we relate and act within that environment differ. Most simply use what is given to them by way of consumerism. Others develop the products and services to be consumed. Then there are a handful of people who try to make critical sense of this, analyzing the impact of technology oncultures and societies. This group includes practitioners who find new and creative uses of the available technology, or even invent alternatives for specific uses.
My Helsinki colleague, Tapio Mäkelä, has often stated that one of the reasons to bring ISEA2004 to this north-easterly region of Europe again is that with ten years elapsed since ISEA94 there is an opportunity to assess how the then new technologies, like the Internet, have matured and how this has changed our cultures and societies. When ISEA94 took place in Helsinki, only a handful people in Estonia knew anything about electronic arts and culture. It was almost as if the doorway to international electronic culture had yet to be found by Estonians. For me, then, one of the key reasonsfor ISEA2004 is to raise further an awareness of the critical issues surrounding new media and technology in Estonia, and to provide some international reference points forre-assessing our local situation.
To my recollection, 1994 is a year when there was active mention of interactive multimedia in Estonia. This was to such an extent that, as young artistsoblivious to ISEA94, we referred to it as the “fashionable illness” amongst ourselves. Fora long time there was little critical discussion, just techno-optimistic statements from people and institutions close to the fields of technology and media. Nineties Estonia can be characterized, together withthe ultra right wing political turmoil of a regained independence, as e-euphoria.. IT and ICT were declared by government as priorities for development. Several initiatives, such as The Tiger Leap Foundation within education, were established to promote and guarantee the spreadand implementation of ICT. Simultaneously, the commercial sector developed services and infrastructure at a rapid pace.
I left Estonia in September 1996 forEngland. At that time, only a few of my friends and colleagues used the Internet daily and did not talk about the limited access to online facilities. When I returned less then a year later to give a workshop at the Estonian Academy of Art (EAA) I encountered a totally new scenario. In the morning, students would run to the E-media Centre at the EEA to go online and check their bank balances and pay their bills online. The Internet had arrived within daily life, but in a commercial manner. It was a space within which to do business: not for art, nor critical interaction. Ironically, online banking was not available for me in England, yet.
Estonians are proud of this rapid development. Just a few days ago Estonian media was full of references to Newsweek which admired Estonia's IT expertise and said that Estonia has a geopolitical edge over India, when it comes to cheap and professional software development (http://www.msnbc.msn.com/id/5456911/site/newsweek/). This type of‘self-fuelling’ story is helpful for the Nation’s morale. However the situation is not quite so rosy, as the same people, who were praised by Newsweek work for western companies and do not necessarily contribute to local development, besides supporting a myth of 'east european whiz-kids’.. Furthermore their 'success' often makes critical discussion impossible within our small culture. In some ways Estonia still lives in an e-euphoria, even though in reality resources are scarce; experts working locally are in short supply; there is a lack of funding and funding strategies - playing only to one card of 'technological excellence' in education for a long time; no strategy on how to use differing creative potentials in collaboration and to build up a sustainable environment; and almost no active research into new mediaculture.
Interstanding in 1995 initiated some dialog and discussion in local circles and I am sureISEA2004 with the themes of Wearable Experience, Geopolitics of Media and Critical Interdisciplineswill engage the international participants and Estonian public. I also hope that ISEA2004, which geopolitically and culturally takes place on new ground - a former republic of USSR now a member of the EU - will provide a culturally interestinghistoric reference.
ISEA2004 would have not been possible in Tallinn without the previous expertise gained from organising international new media festivals such asInterstanding which was held biannually by the EEA and the Center for Contemporary Arts(CCA)between 1995 and 2001. It has been a privilege to work with both the EAA and the CCA. My special thanks go to Piret Lindpere, ISEA2004 Tallinn Exhibition Co-ordinator from the CCA whose exhibition production skills have been invaluable, and to Andres Kurg from the EAA, who has done a great job with conference co-ordination.
Further, the E-media Centre at the EAA has played an instrumentalrole. Current and former students of the Centre’s MA programme in interactive multimedia have formed an active volunteer team assisting at all possible levels of ISEA2004 organisation. Piibe Piirma from the E-media Centre has been there for us, always, and I would like to highlight former students Marge Paas and Mart Normet, who came on board at a difficult time yet lifted everyone’s spirits with their enthusiasm.
I am also delighted to see that local artists, DJs, VJs, journalists, cultural workers and others are seizing the opportunity ISEA2004 presents by organising independent satellite events and interventions. For a long time there have been complaints that the local community is too inactive and lacking independent initiatives. During ISEA2004 there will be two manifestations of local creativity: Multikultuurimaja, a week long open space with a live experimental sound event on 17th, and co-incidentally Culturefactory’sopening week takes place during ISEA2004 and incorporates meetings and sessions where local artists meetinternational artists attending ISEA2004.
Further, I am delighted with our collaboration with Estonia’s major newspaper, Eesti Päevaleht, which will be running a 16 page ISEA supplement during the event which will be filled with articles, interviews and information about the issues discussed at ISEA. This will really bring the message of ISEA2004 into the homes of Estonians.
There are many organisations supporting ISEA2004 in Tallinn. The most generous support has come from the Estonian Ministry of Culture and the Cultural Endowment of Estonia, which demonstrates the importance of new media culture for Estonian society. In addition I would like to thank the British Council and the Centre Culturel Français in Tallinn as well as all the many international funds, which supported artists and presenters from their countries.
Besides public cultural funding, ISEA2004 Tallinn is generously supported by many Estonian companies and organizations and I would like to give special mention to some of them: Foorum Cinemas physically support the conference;Elionhas provided the internet connections; IM Arvutid has supplied Macintosh computers;Ellington printers support the catalogue printing;Estonian Music Academy supplied audio equipment;and BonBon is ours to use for the club night.
The ISEA2004 Tallinn Exhibition takes place in most major art venues in the City. We have had wonderful collaboration with the Art Museum, the Applied Arts and Design Museum and Tallinn Art Hall. Plus, all the complicated issues of designing new media exhibitions have been overseen by architects from 3+1.
Last but not least, I would like to thank all the artists and presenters of ISEA2004 Tallinn, who have been sopatient with us and whose ideas and actionswill make ISEA2004.
Organising ISEA2004 in Tallinn has been an incredible journey. From the moment Tapio Mäkelä invited me to cross the threshold of ISEA2004 four years ago until now - just two weeks to go. I have had an incredible time working with my colleagues here in Tallinn and in Helsinki. The interest and support for ISEA2004, both by theinternationalnew media community, who firstly applied to be part of ISEA2004 and then later by the local community,has been enormous. Every day still brings positive surprises and I hope it will result in an event which is contextually rich, full of heated discussions, fruitful meetings, enjoyable performances, local participation,and memorable exhibitions.
Tallinn, 1st August 2004
