Ki wa, kuraatoritekst näitusele “Tekstist masinani” projektipinnal Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space 9.02-03.03.2007:

„Tekstist Masinani” koondab teksti-, keele- ja sõnapõhiseid kunstiteoseid.
Projekti tekstikeha lekib iseendast välja ja sulgub samaagselt iseenda kohal. Ta sulgub koonduvate teede aiana tagasi iseenda tegelikkuse, keele, tavakeele, teksti ja tähtede juurde. Ta lekib ja tekitab transborder dataflowsid, keele kategoorilisest süsteemist eksimisi, irdumisi, nihkumisi, pagemisi.
„Tekstist Masinani” on ruumistatud raamat, lõhatud ja paljususlik tekst, düstoopiline struktuur. Lekkimise-sulgumise dihhotoomias hakkab inimlugeja liikuma uue objekti, iseenda masinlikkuseni.
„Tekstist Masinani” koosneb kahekümne ühe autori teostest. „Erinevus on järgmine: teos on aineline fragment, ta võtab enda alla mingi osa raamatute ruumist (näiteks raamatukogus). Tekst aga on metodoloogiline väli.” (R. Barthes „Teosest tekstini”)
Teosed (mis on tegelikult samuti masinad) ja mis oma metodoloogilise väljana kasutavad teksti, on ruumistatuna ületanud selle piiri, mida kirjutatavad ja räägitavad „tavatekstid”, mis, olgugi, et selliste võimaluste üle küll teoretiseerides, ise ei seda ületa. (Ideed, nagu Burroughs’ „keel on viirus kosmosest”, psühhoanalüütikute keele skisofreenia, meelevaldsuse totaalselt omaks võtnud moodne kirjandus.)
Tekst saab masinaks seal, kus ta hakkab lekkima üle raamatu ääre ja kus kõne kaja on mõte, kus Lalangue keerulised suhted oma Teisega saavad ilmsiks. „Ankruketi lõpp on laulu algus.” (Ilmar Laaban)
Lähema vaatluse alla tulevad teemad nagu: intertekstuaalsed tõlked, metaverbaalsus, teksti materiaalne deterritorialiseerimine, koodide sünkroniseerimine, autori muundumine anagrammimasinas, kirjutusmasina pea ja arnold schwarzeneggeri kehaga masin-hübriid tekstilabürindis, broken-word etc