Elin Kard, kuraatoritekst näitusele „In Vicinity“ Hobusepea galeriis 10.03.-22.03.2010:

Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas õppiva ja hetkel end Helsingi Disaini- ja Kunstiülikoolis täiendava Paul Kuimeti esimesel isikunäitusel tegeleb autor teemadega, mida on puudutanud ka varasemas loomingus – urbanistlike vormide ja isikliku ning avaliku ruumi suhetega. Kuimeti vaatlus- ja analüüsiobjektiks on valglinnastumine ning selle tulemusel autori identiteedi kujunemisel olulist rolli mänginud kodukoha ja talletunud mälupiltide muutumine.

„Praeguseks juba ammu jahtunud majandus ja sellega kaasnenud ehitusbuum tõid Tallinnasse kaasa laiahaardelise valglinnastumise. Mõned aastad tagasi muutus majanduskasvu tingimusteks paljude keskklassi inimeste jaoks võimalikuks „elu moodsas Euroopa linnas“, mille oluliseks koostisosaks on mall – eramu äärelinnas ja töölkäimine kaasaegses city-linnaosas. Kasvav nõudlus uute ja soodsate eramute ning eramurajoonide järele on jätnud püsiva jälje paljudele Tallinnat ümbritsevatele endistele agraar- ja kolhoosipiirkondadele. Need piirkonnad on täis ehitatud nii eramuid, ridaelamuid, tehase- ja laoruume kui ka viiekordseid uus-paneelelamu tüüpi maju, millest kahtlemata paljud jäävad majanduslanguse oludes asustamata.
Minu projekt tegeleb nende uute, nn suburb-rajoonidega seotud sotsiaalsete, urbanistlike ja mõneti ka visuaalkultuuriliste aspektide uurimisega. Kuna piirkond, kus ma üles kasvasin, on samuti valglinnastumise protsessi käigus tundmatuseni muutunud, olen töötanud just selles samas piirkonnas, Assakul ja Peetri ning Järvekülas. Valik töötada minule isiklikult olulises geograafilises punktis võimaldab mul suhtuda teemasse läbi isikliku, mõneti melanhoolse perspektiivi.“
Kuimet vaatleb deformeeritud lapsepõlvekeskkonda ja toimuva tegevuse pöördu-matust vaatemänguühiskonna paratamatu osana. Kujutatud keskkonna tekkimine peegeldab oma tekkimise kiiruses ja funktsioonide kontrollimatus laiali-lagunemises ühiskonna eneseregulatsiooni häiret. Kuimeti eeldatavalt idüllilistest äärelinna-vaadetest immitseb ängistust ja ohutunnet. Imaginaarne valikute vabaduse saavutamine läbi eemaldumise on asendunud vaid näilise eraldatuse ja depressiivse võõrandumisega. Kuimeti poolt kujutatud heaoluühiskonna värskelt värvi- ja puu järgi lõhnavate uuselamute päikeseliste fassaadide taga luuravad pimedus, varjud, luupainajad ja püüdlikult allasurutud pahed.